Tahtsin korraks hinge tõmmata ja võtta hetke, et jagada kogukonnaga, miks ma selle sammu astusin ja Boon sündis, mis motiveerib selle taga olevat tiimi ja mille me tahame, et sellest saaks. Mis see ka poleks, teeme seda koos. Ja ennekõike nii, et kuulame SIND, meie kasutajat.
Kui ma mõni kuu tagasi finantssektorile AI-agente ehitasin, oli mul üks selge soov. Ma tahaksin, et mul oleks ka isiklikus elus AI-agent, mis on sama võimekas kui see, mida me ärimaailma jaoks ehitame. Ja mitte ainult: ma tahan sellega suhet, tahan saada selle peale loota, tahan, et agent oleks ennetav, oskaks mind aidata ja – väga oluline – et tal oleksid ka omaenda suhted.
Kui ma hetke järele mõtlesin, sain aru, et sügaval sisimas tahtsin tehisintellekti, mida usaldada kõige tähtsamates asjades oma elus: karjäär, reisimine, juriidika, õppimine ja nii edasi. Ja tahtsin usaldada, et see seob mind ülejäänud maailmaga paremini – seega pidi see olema emotsionaalselt küps AI-agent, kes mõistab, et meie maailm käib ennekõike koostööst, kaaslusest, abist, kasvust ja kogukonnast.
Just see, rohkem kui miski muu, voolab neist kõige sügavamatest motivatsioonisoppidest, mis viisid selleni, et Boon sündis. Me tahame, et Boon oleks tehisintellekt, mida noored täiskasvanud saavad usaldada kõige tähtsamates asjades ja mis aitab neil maailma minna ning luua rohkem ja paremaid sidemeid kui kunagi varem. Ülimalt suur väljakutse, aga proovimist väärt.